Puutöö

Puutöö keskuse vajalikkus tulenes suurest laste huvist loodusliku materjali vastu. Puukeskuses saavad 5-7a. tüdrukud ja poisid kogenud meistri käe all tutvuda erinevate puuliikidega,tööpingiga ja selle varustusega,  õppida vahendite kasutamist, korrastamist ja ohutustehnika võtteid,  lüüa naelu erinevatesse puitmaterjalidesse, lihvida puidupindasid, kanda šabloone toorikule, õppida puitosade ühendamistehnikat, puidu lõikamist saega, akutrelliga töötamist. Puutöökoja töötamise põhimõte on kergemalt raskemale. Nii valmivadki lastel lõpuks huvitavad tööd  ( tuulikud, pliiatsikarbid, kuumaalused jne. )

Soojade ilmadega töötavad lapsed puutöökoja paviljoni all õues, külmade tulekul aga lasteaias sees.


                   Puutööd juhendab meister Valdo.

Rühmade ajad:

Esmaspäev :             Lepatriinud ( 15.00 – 17.00 )

Teisipäev:                 Maipõrnikad, Lapsuliblikad, Siniliblikad ( 15.00 – 17.00 )

Kolmapäev:            Mesimummud ( 15.00 – 17.00 )

Reede:                      õpetajate ja meistri ümarlauad


LASTE TOREDAD ÜTLEMISED: 

,,Puukoorimine oli tore. Ma vaatasin ringi ja nuga läks näpu vastu. Onu pani plaastri. Mul sai just siis valmis kui nuga läks peale“. 

,,Lõime kilde välja puidust. Puust haamer oli ja peitel. Kõik meeldis. Tahaksin juba midagi ehitada – maja näiteks, mida saame ise kasutada“ 

..Puurisime puud. Auk tuli sisse. Töötasime haamriga. Naelu lõime sisse. Selline reegel on, et ei tohi rääkida vahele, Valdot peab kuulama“. 

,,Hööveldamist õppisime - tõmbad höövlit ,,ta laualab“. Sain puu siledaks, oli kerge. Meeldib puutöökojas olla, see on kõige ägedam koht“ 

,,Höövel ei tohi maha kukkuda ja panna alati külili – muidu lähevad teravad otsad nüridaks. Mööda ei tohtinud hööveldada lauast. Kruustangid tuleb väga kõvasti kinni keerata, muidu kukub laud ära. Meister keeras kinni.“ 

,,Kõigepealt vaatasime, kuidas meister hakkas saagima jaapani saega. Sellel pole nii nagu eesti saega, et kui edasi lükkad, siis saeb. Aga see on nii, et kui tõmbad tagasi, siis saeb. Me tegime tuuleveski katuseplaate. See pandi tagurpidi katuse peale. Me kirjutasime küljele nimed sellise pliiatsiga, millel on laiem äär ja peenikesem nagu ristkülik. Kunagi kutsus meister mind Robiniks, aga täna vaatas nime ( pesunäppidel) ja hakkas õigesti kutsuma. Mulle meeldib väga puutööd teha“. 

,,Mina saagisin puitu - klotse. 2 erinevat saagi oli – üks oli väike, teine suur. Mina kasutasin mõlemat. Sael ei olnud juhet taga. Valdo rääkis meile veidike tööohutusest. Kui sa võtsid saest kinni, siis ei tohtinud saehambaid puutuda. See oli jube naljakas, et kõik tahtsid ainult väikest saagi. Nad vist kartsid“. 

,,Me tegime täna tuuleveskit. Me nagu liimisime talle täna katuse, aga neid jooni ei teinud, mis lähevad nagu ringi käima. Ma saagisin ka saagiga. Ma sai hakkama. Ma ei taha seal eriti käia, mul läheb süda pahaks, ma vahepeal kardan. Siis ma enam ei karda kui meister ütleb rahu-rahu“. 

,,Täna kasutasime puutöökojas liivapaberit. Me tegime puuveskit sellega siledaks ja puhtaks. Puhastamise juures pidi alles jätma nime, muidu ei tea, kelle oma see veski on. Midagi muud ei tohi hõõruda, seal peal on õli ja laud läheb katki. Järgmine kord me puurime“. 

,,Me puurisime alla akutrelliga augu, meister aitas ka. Me tahtsime sinna auku panna toki, et see hakkaks liikuma. Veel ei pannud, sest see ei püsinud kasti sees püsti. Me peame natuke parandama“.